Good podcast? Give it some love!
Eesti Rahvusringhääling
Eesti luguEpisodes
Eesti Rahvusringhääling
Eesti lugu
Good podcast? Give it some love!
Rate Podcast
Episodes of Eesti lugu
Mark All
Search Episodes...
Kultuuriloolane Raimo Raag: "Sõjapõgenik, kes tuleb Rootsi tühjade kätega, oma perega, purupaljas. Temast saab kirikuõpetaja, kes pärast Vene rüüstet ehitab kiriku üles, ostab trükikoja, ostab mõisa ja saab mitte ainult trükikoja omanikuks, vai
Münditeadlane Ivar Leimus: "Peeter teadis Euroopas käinud mehena, missugune raha peab olema – ta tahtis taalrit teha - ja see rubla, mis tuleb aastal 1704, see ongi Vene vaste taalrile!"
Münditeadlane Ivar Leimus: "Rootsi ajal löödi Liivi- ja Eestimaal raha Riias ja Tallinnas."
Luu-uurija Martin Malve: "Enamik Rootsi väe sõjameestest lahingusse ei jõudnud, nad hukkusid valdavas enamikus selle katkulaine tagajärjel."
Luu-arheoloog Martin Malve: "Laskevigastused mitme mehe koljul ja jäsemetel köitsid kohe tähelepanu ja viisid meid arusaamani, et tegemist on mingi lahingu matmispaigaga; ja varasemaid sõjasündmusi raalides ning arvestades asjaolu, et matmispai
Kalle Kroon: "Rootsi võimude vastu partisanisõda ei peetud, need väljaastumised olid ikka rohkem aadli- ja mõisavastane liikumine." Partisanisõda Vene võimu vastu on Kalle Krooni hinnangul suuresti veel valge laik Eesti ajaloos.
Ajaloolane Küllo Arjakas: "Nõukogude õhudiviisidele anti lahingukäsk hävitada vastase laevad Tallinna sadamas ja sadama ehitised ning pommitada linnas sõjatööstuslikke objekte."
Ajaloolane Kalle Kroon: "Toomas Jõerist oli sotsiaalsel tasandil kõige kõrgemale tõusnud eestlane Rootsi aja lõpul, kes lõpetas oma karjääri pärast põhjasõda juba ooberstleitnandina, ja kelle eesti päritolus pole mitte mingit kahtlust."
Akadeemik Lauri Mälksoo: "Selle otsuse tõttu, et eesti rahvas soovis 80. aastate lõpus/ 90. alguses Eesti iseseisvuse taastamist, sellega on ühtlasi garanteeritud Konstantin Pätsi valdavalt positiivne koht Eesti ajaloos." Muust tuleb meil Lauri
Küllo Arjakas: "Oli erandlik päev 23. veebruaril 1924. aastal, kui Päts pidi kolm korda Estonias esinema: kahel korral pidama kõnesid ja küllap oli tal ka õhtul vaja ühele või teisele tervitusi öelda!"Maarja Vaino: "Üldiselt oli Tammsaarel ju
Ajaloodoktor Janet Laidla: "See, kuidas Kelch nägi põhjasõja sündmusi, on vajalik ja samas ka väga huvitav." Nn jätku-kroonika on Janet Laidla sõnul hästi huvitav sissevaade põhjasõja sündmustesse ja annab juurde palju teavet põhjasõja kohta.
Ajaloolane Kalle Kroon: "Põhjasõja eel oli õigupoolest ju Rootsi sise- ja välispoliitika orienteeritud kaitsele."
Rootsi aja uurija Kalle Kroon: "Šeremetevi suure rüüsteretke eesmärk oli puhtal kujul imperiaalne. Rüüstamine oli ühtlasi ka terrorivahend, et tekitada hirmu, et veenda elanikke Vene jõu ülemuslikkuses. Sarnase 300 aasta taguse mustri leiame tä
Arhivaar Kalmer Mäeorg: "Kokkupõrkeid oli Tallinnas suuremaid ja väiksemaid. Üks raskemaid vahejuhtumeid oli aprillis 1703, kui öösel kell 10.11 tungis major Schlippenbach koos teiste ohvitseridega linna peavahi ruumidesse ja rünnakule vastasid
Ajaloolane Triin Kröönström: "Ilmusid ajalehed ja anti välja plakateid. Kirikuõpetaja pidi neid kantslist ette lugema ja neid võis naelutada ka avalikesse kohtadesse seina peale."
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Adrian Virginius oli märter, aga kindlasti on esile tõsta palju olulist, mida ta tegi eesti kirjakeele, raamatute ja kooli ja kultuuri heaks! See on asi, mida peaks põhjalikult uurima, Adrian Virginus ja tema isa ja
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Kui nüüd julgelt liialdada, siis me näeme selles seltskonnas võib-olla ka mingit omamoodi Noor-Eestit!"
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Virginiuse pikk vangistus ja kuuldused sellest olid päris hirmuäratavad ja need levisid üle maa."
Ajaloodoktor Meelis Saueauk: "Kogu selle grupi süüdistuskokkuvõte on kinnitatud Moskvas 10. veebruaril 1943. aastal ehk 3 kuud pärast nende vangi langemist ebaõnnestunud päästmiskatse käigus. On olemas ka erinõupidamise otsus nende meeste surma
Ajaloodoktor Meelis Saueauk: "Kurioosne on see, et nad (NKVD-toim) peilisidki välja, et on kaks saatjat, mis toimivad selles rajoonis ja et nad peavad sidet omavahel ja Tallinnaga. Sidet Soomega ei tuvastatud. Ja ilmselt tänu sellele, et kuidag
Lauri Vahtre: "Vabadussõja maailma-ajalooline tähtsus, kui väljenduda suurejooneliselt, seisnes eeskätt selles, et 1919. aastal rikuti ära punaarmee marss läände. See maailmarevolutsiooni ärarikkumine oli Eesti suurim teene!"
Ajaloolane Kalle Kroon: "Eesti üksused moodustasid kuni 40% kõikidest Rootsi armee jalaväeüksustest Eesti- ja Liivimaal põhjasõja jooksul ja arvuliselt võis neid sõja jooksul armeest läbi käia umbes 7000 meest."
Ajaloolane Kalle Kroon: "Militaarseadusandlus oli eesti keelde tõlgitud juba Karl XI ajal, siis kui ta oli lubanud talupoegadel sõjaväkke astuda. See tähendab, et nende üksuste ametlikuks keeleks oli Eesti- ja Lätimaal vastavalt eesti ja läti k
Kaasprofessor Marten Seppel: "Laiuse talupojad vabastati kogu mõisateotööst. Igal pool, kuhu armee majutati, pääsesid talupojad vihatud mõisapõllu orjamisest ja nad pidid kogu oma jõu rakendama armee teenimiseks või siis voorides käimiseks, et
Kalle Kroon: "See võit tekitas Karl XII illusiooni, et Vene sõjavägi ei kujuta endast midagi erilist; Peeter I suutis aga oma sõjaväe formeerida ümber suurepäraseks euroopalikuks võitlusjõuks, selles ei ole mingit kahtlust."
Join Podchaser to...
- Rate podcasts and episodes
- Follow podcasts and creators
- Create podcast and episode lists
- & much more
Unlock more with Podchaser Pro
- Audience Insights
- Contact Information
- Demographics
- Charts
- Sponsor History
- and More!
- Account
- Register
- Log In
- Find Friends
- Resources
- Help Center
- Blog
- API
Podchaser is the ultimate destination for podcast data, search, and discovery. Learn More
- © 2024 Podchaser, Inc.
- Privacy Policy
- Terms of Service
- Contact Us