Milliseid võimalusi pakub ühine kunstiline tegevus inimestele, kes ehk ei mõista üksteisekeelt ja muidu ehk omavahel üldse kokku ei puutuks? Arutame, kas sildade loomine eesti javene rahvusest Eesti elanike vahel läbi muusika, kunsti, tantsu ja miks mitte ka ühistesporditegevuste võiks tuua soovitud tulemusi, et vähendada segregatsiooni. Vahetame mõtteidka juba eksisteerivate ühistegevuste üle, mis on loonud võimaluse eesti ja vene keeltkõnelevatel inimestel kultuuri läbi omavahel suhestuda.

Kultuurikorralduse magistriprogrammi vilistlane Julia Amor on tegelenud kultuuridevahelise kommunikatsiooniga pea kogu oma tööelu jooksul, olgu see avalike suhete või muuseumivaldkonnas, rahvusvahelistes suhetes või kultuuriürituste korraldamise kaudu. Kakskeelse kultuurihuvilisena on tal olnud hea võimalus jälgida ning mõtestada kultuuri kaudu toimivaid lõimumise protsesse.Gerli Aet Arras on EMTA kultuurikorralduse magistrant ning seoses oma töögaharidusvaldkonnas puutub igapäevaselt kokku nii vene kui eesti keelt kõnelevate noortega.Just muusikakooli kontekst on temas tekitanud huvi leida olukordi, kus kahel rahvusgrupil onvõimalik ületada barjääre ja analüüsida, kuidas sellised suhtlused tekivad.